Kuidas ma sattusin luksushotellide messile @Loopluxuryfair!? Sihtkohaga imelisel saarel Mali Lošinj’s, Horvaatias.
Elu on täis üllatusi ja siiski ma usun, et elus juhtuvad ikka asjad põhjusega ��
Nimelt kirjutas mulle, minu hea turismisõber-kolleeg Aleksandra: ’’Liis, ma andsin Su kontaktid ühele inimesele, kes korraldab eksklusiivset luksushotellide messi. Ta palus abi leidmaks õiget inimest, ja ma olin kindel, et see oled Sina. Roman kirjutab Sulle!’’ Okei, ma olin pisut kohkunud, mis mess…olen ainult Tourestil käinud ca 10 aastat ja sealt tean igat nägu. Aga mina ja välismaale ja üksi ja võõraste inimestega, ja üldse ma ei oska inglise keelt perfektiselt. Noh ega ma kindel ka polnud kas ’’see Roman’’ mulle kirjutab.
Ma vist isegi korraks unustasin selle. Olime juba mõni õhtu olnud Filipiinidel, kui kontrollisin oma meilboxi, ega seal midagi põle. Sirvisin kiiruga meilid läbi ja vaatasin, et mingi kutse, aga ka siis ma eriti ei süvenenud. 2 õhtut hiljem turgatas, OK see on SEE kutse. Jah kutsujaks oli Roman ehk Loopfairy 1 korraldajatest. Kiri oli väga sõbralik ning ta palus kõikide küsimustega talle kirjutada. Ja siis mul tuli neid vist sadu 😀 . Tema ja ta assistent vastasid korda mööda. Ma isegi ei suutnud uskuda seda, et mind on kutsutud ja ma ei pea selle eest maksma (kõik oli kutsuja kulul)…on vaja lennata vaid Frankfurti, kust viib tšarterlend (tellimuslend) kogu rahva messile kohale. Mess toimus Horvaatias, Mali Lošinj linnakeses.
Kui hakkasin seda oma bossile serveerima, siis ega ta vist algul vaimustuses polnud, sest noh milleks tõesti minul sinna asja…kutse peal oli LOOP Mice. Mice tähendab turismikeeles suuri gruppe- konverentisreisid, grupireisid jne. Küsisin taaskord Romanilt, oled kindel, et mul on sinna asja. Ta kinnitas, jah see on mulle kui müün mingisuguseidki gruppe. Gruppide suurused ei olnud tema jaoks olulised. Oluline, et mu reisijad on valmis ostma ka erilisemaid sihtkohti ja hotelle. Ja no 80% selline minu klientuur on. Lõpuks saatis ka Go Travel mind juba teele suure entusiasmiga ning aitas ka asjad kaasa pakkida (erilised kingitused pakkisime korraldajatele, rätikud, mille peal on maal, mis Tiit Pruuli maalikogust 😊).
Tegelikult ei teadnud ma kuni reisi alguseni, kuidas kõik välja näeb…mul oli pakitud erinevad kingitused. Ja erinevad outfitid, sest igal õhtul oli dresscodega teemaüritus. Lisaks tegi (jah just ise tegi, Eesti käsitöö) riided mulle selga @Fibamiactivear. Tore kokkusattumus oli, et 1 komplektidest oli täpselt LOOP värvides. Sain nii palju komplimente ja jäin pidevalt silma 😉 Asi mida õppisin Katriin Manguse kursuselt, on alati oluline olla silmapaistev, nii jääd Sa inimestele meelde. Jah nii ka oli. Hiljem kui tutvusin LOOP ühe PR inimesega, ütles ta mulle: ’’Teadsin, et 130 inimese seas on 1 Eestlane ja tundsin Su ära KOHE, riietuse järgi! Sest olen suur Eesti fänn ja Eestlased riietuvad nii ilusti’’ (ok ma sulasin 😊).
Enne reisi saime veel juhised ka LOOP äppi alla tõmbamiseks, sest kogu info jooksis äppi. Kogu kava ja kohtumised sai broneerida äpp’is ning kõik muutused tulid samuti sinna. Algselt tundus keeruline, kuid kokkvõttes väga mugav ja lihtne lahendus.
Käes oli kauaoodatud päev. Startisin oma kodu hotellist Shnellist kell 4:00, jõudmaks 5:45 startivale LOT’i lennule Tallinn-Wasaraw – Frankfurt (aitäh LOT 😉). Noo tore üllatus, lennujaamas oli pühapäeva hommikul hullar, töötas vaid 1 kontroll. Palun inimesed minge lennujaama varem ja mitte viimasel minutil! Ostsin igaksjuhuks kiiresti infolauast ’’fast track’i’’ , mis maksis 9 eurot aga kindlustamaks seda, et ma jõuan ikka kauaoodatud suursündmusele viivale lennule. Tegelikult hakkasid lennujaamas kohe head märgid pihta, (süda kohvitassis ja toredad kirjad mida märkasin) usun, et need on alati head märgid. Tallinn-Warsaw lend oli täpne ja sujuv nagu LOT’iga ikka. Isegi saabumise värav oli sama, millest pidin minema järgmisele Warsaw-Frankfurt lennule. Olin täiesti graafikus. Warsawis olin nii rahul, et ei pidanud lendama käsipagasiga, sest kõiki pagaseid kaaluti ja mõõdeti ja mu kohver on alati raskem 😀 Nii, et taas rahvas, ärge arvake, et käsipagaseid ei kontrollita. Seda tehakse ka mitte ainult odavlennufirmade puhul!
Jõudsin ka Frankfurti õigeaegselt. Koht mida kartsin ehk kõige rohkem….Ma ei olnud seal iial käinud, ma olin üksi, pidin võtma välja pagasi ja leidma oma LOOP meeting pointi. Aega selleks oli 2 tundi. Lennujaam on hiiglaslik. Leidsin koha kust saan pagasi. Ekraanil näitas, et pagas jõuab 40 minuti pärast. Noh maailma ühes suurimas lennujaamas maandub ilmselt iga sekund lend ja on ilmselge, et keegi ei otsi ega saada Liis Heina pagasit kiiremini terminali. Aga vedas, pagas tuli vaid 20 minutit. Järgmiseks oli vaja leida terminal 2 (maandusin terminal 1’s). Ka see läks valutult, läksin mööda nooli ja kirju ning leidsin ka õige bussi kohe, mis viis õigesse terminali. Frankfurti lennujaam on hiiglaslik aga seal on tehtud asi arusaadavaks igale lollile (noh ka minusugusele tuulepeale). Terminal 2-te sisse astudes nägin kohe LOOP erkroosasid värve ning olin nii rõõmus, sest ma olin jõudnud õigeaegselt ja kõik sujus. Inimesed kes ootasid võtsid nii soojalt ja naeratavalt vastu. Jagasid kohe kaelapaelad kus oli peal kenasti osaleja nimi ja ettevõtte, kus ta töötab. Vastuvõtjad palusid pagasi ära anda ja kohtuda väravate juures, et teha 1 tore hommikusöök. Olin teinud check-ini Frankfurt-Zadari lennule. Terminali kõndides mõtlesin, huvitav mis nad selle hommikusöögi all mõtlesid…kas nad kohe tahavad minuga sööma hakata 😀 Tegin nii nagu kästud ning liikusin terminali suunas. Tegelikult oli kõht nii tühi ja mõtlesin jumala pekkis kui väravate läheduses kohvikut pole. OK, jõudes värvani sain aru, mida mõeldi hommikusöögi all. Värava ette oli kaetud uhke cateringi laud, seal pakuti kõike – kohvist saiakesteni, värskelt pressitud mahlast, puuviljade ja šampanjani. Mulle juba see algus meeldis 😀 Kogu üritust saatis kohe fotograaf ja videograaf, mis oli nii äge. Ka lennuk oli LOOP värvidega seest, isegi need peakatted olid LOOP kirjadega. Väga vinge! Muidugi pakuti süüa-juua ka lennul. Frankfurt-Zadar lend kestis vaid 1 tund ja 20 minutit. Maandusime Zadaris ning meid viidi kohe linna avastama. Zadari vanalinn oli ilus ja tundus mõnusa vibe’ga. Samal ajal toimus Zadaris veini ja kala festival. Vanalinnas oli meile taas kaetud rikkalik laud veinivaliku ja kohaliku tuunikalaga. Zadarist pidi minema 30% tuunikalast Jaapanisse, värske sushi tooraineks. Samal ajal toimus juba kerge networkimine. Olin siiski suhteliselt üksi ja mõtlesin oma peas, et jeerum kas ma peangi 3 päeva vait olema ja mul pole kellegagi suhelda 😀 Ja noh möödus 20 minutit kui sattusin vanalinnast sadamasse kõndima, Dubaist päris Samanthaga (kes on sündinud Inglismaal). Olin nii rõõmus, sest jutt oli lõbus ja lihtne ning taas sujus. Ja nii veetsime Sam’iga aega lõpuni koos välja. Zadarist viis meid LOOP tellitud katamaraan Mali Lošinj’sse. Sõit kestis 2 tundi. Taas oli katamaraan LOOP värvide ja aksessuaaridega. Kohale jõudes, tervitas LOOP tiim meid plaksutades kaldal. Said aru kui oodatud me olime sinna 😊 Sadmast hotelli oli umbes kilomeeter, sinna liikusime jala ning igal pool olid LOOP märgid, et ära eksimine oleks olnud võimatu. Peatusime väga heas 5* hotellis @Bellevue. Saime kõik ühesed toad ning hoolitsetud oli kogu söögi ja joogi eest. Esimene päev oli nii pikk, sest ma olin teel olnud 15 tundi, kuid oli siiski veel tutvumise networking õhtu. Muidugi ma tegin selle kaasa. Õhtu algas rannabaaris ja liikus edasi programmiga lobbysse. Kus tutvustati kogu programmi ja korraldajaid ning söödi-tehti drinki. Selleks ajaks olin tutvunud Saksamaalt pärit Anjaga ja Horvaatiast päris Barbaraga. Suhtlesin inglise keeles juba nii julgelt ja selleks hetkeks oli mul jumala savi kui ma õigesti ei räägi, peaasi, et nad saavad aru, mida ma öelda soovin. Said! 😀
Teise päeva hommik algas väga hea hommikusöögiga Bellvue hotellis. Edasi liiguti kõrval hotellidesse, inimesed jagati pooleks. Pool grupist liikus @Alhambra Villa, kus toimus 5 tundi kohtumised. Kohtumised saartel. Ehk villasse oli tehtud 6 tuba-saart. Pidid äpp’ist vaatama, millisel saarel alustad. Igas toas-saarel oli 6 hotelli esindajad, kellega pidid tegema 6 kohtumist. Ja igas toas oli 5-6 ’’ostjat’’ ehk minusugused. Kohtumine oli 5 minutit ja siis pidid edasi liikuma. Ehk kokku sai ühe 30 üks ühele kohtumist. Päev oli intensiivne. Palju infot ja inimesi. Kuid tõesti kui äge seltskond koos oli, näiteks Sportsspeaker, ettevõtte kes korraldab üritustele motivatsioonikõnesid ja sporti tegema erinevaid tippsportlasi. Ka meiega oli kaasas reisil jooksja Carina Bar-Mennigen ( Rio De Janiro kuldmedali võitja).
Pärastlõunal toimus grupi aktiviteet. Saime valida erinevate tegevuste vahel ja läbi äpp’i registreerida. Populaarseimad veini maitsmine ja matk olid juba ’’fully booked’’ , valisin siis metsahingamise koos tee tseremooniaga. Olen aus, see oli rohkem kui kummaline…alustasime jalutuskäiku metsa, pidime kõike kuulama ja katsuma. Lõpuks pidime oma kõrvu katsuma 😀 Järgnes luuletuse kirjutamine. Ning siis teetseremoonia kohaliku arstige metsamajas, mis oli põnevaim osa. Tädi tutvustas taime (nime ei mäleta), mis pidi kõik haigused ära võtma. Igatahes oli tee hea, mida pakuti ja juurde sai ka küpsiseid (mis on mu nõrkus :P). Matk lõppes puude kallistamisega, tegin ka selle ära. Wow efekti see minus ei tekitanud ja uuesti ei sinna ei kisuks. Samal õhtul viidi kogu seltskond Mali Lošinj vanalinna, kus meile oli taaskord uhke pidu korraldatud. Keset keskväljakut oli suur lava, esinejatega ning platsi äär oli täis erinevaid kohalikku hõrgutisi. Juustudest karpideni ning õllest veinini. Mali Lošinj vanalinn on nii nii ilus. Hotellist jäi see umbes kilomeetri kaugusele. Ja kindlasti kisub see koht mind tagasi!
Kolmanda päeva hommik algas taas hommikusöögiga ja töiselt. Sel korral läksin ma hommikul teisele poole ehk @Villa Hortensiasse. Taaskord oli kohtumised, samasugune saarte teema ja tutvustus nagu eelmisel päeval. Kõik oli nii külalislahke. Reaalselt iga saare-toa kõrvale oli tehtud korralik buffee laud, kus pakuti
soolaseid ja magusaid hõrgutusi ja nii iga pool tunni tagant. Avastasin ka seda, et millise uhkusega ma rääkisin Go Travelist. Noh teen seda alati. Aga sel korral ikka detailsemalt, sest Eestis ei vaja me tutvustamist. 5 minuti jooksul, peale selle, et ’’müüjad’’ tutvustasid enda ettevõttmist, pidid ka ’’ostjad’’ enda ettevõtet tutvustama. Oleme Eesti 1 vanimaid ja tuntumaid reisibüroosid. Eesti kapitalil põhinev. Ettevõtte 1 omanikest on Eesti 1 tuntumaid tegelasi. Tegeleme nii erareiside, puhkusereisidega, ärireisidega, elamusreisidega ning nii outcomingu kui ka incominguga ja mina olen Liis, kes on ettevõttes tööl olnud pea 16 aastat. Minu spetsialiteet on puhkusereisid, vip klient ning ka tennisegrupid. Noh ilus tutvustus ja sain aru, et olen väga tõsiselt võetav tegelane seal. Ja ikka jäin ma meelde. Oma riietusega, kes kiitis mu hamba peal olevat kristalli, kes mu lõhnaõli Baccarat 😀 Sama päeva pärastlõunaks tuli broneerida 10 kohtumist taas äpp’is aga siis juba nende juurde, kes Sind eelnevate kohtumiste põhjal rohkem kõnetasid. Minimaalselt pidi broneerima 8 kohtumist (kui ei broneeri, ei täida võisid korraldajad teha trahvi). Iga ühega kestis vestlus 15 minutit. Need olid juba palju põnevamad, sest sain ise valida, kes mind huvitav ja kes võiks mulle päriselt kasulik olla. No ma ei broneeri eriti Berliini linna luksushotelle aga samas Omaani, luksuslikku 5* resorti ilmselt on reaalne, et teen broneeringuid varsti 😉 Samuti olid mul kaasas kingitused, igale kohtumisele – Go Traveli prillilapp oli tõeline hitt ja inimestele nii meeldis see, samuti ka Eesti maiustused. Lihtne on meelde jääda 😉
Õhtuks oli korraldatud nö, lõpupidu. Teemaga ’’flower party’’ ehk teemaks lilled. Dresscode sama. Taaskord inimesed tõesti pingutasid, kõik olid nii kenad. Mulle andis @Tallinn Dolls kaasa sirelililla set-i, mis taaskord sai palju komplimente. Aitäh! Peod toimusid kahes villas, mis asusid meie hotellist kilomeetri kaugusel. 2 villat, 2 pidu, üksteise vastas. Väga palju toitu ja joogivalikut oli mõlemas. Teenindajaid oli nii palju, et klaase vahetati koheselt kui see paistis tühjaks saama. Mõlemas villas olid ka dj’d ja tantsijad. Ausalt ma olen käinud nii palju üritustel, aga see oli minu jaoks taas wow ja next level. Kuna hommikul kohtusin ma lõpuks ka kutsujaga isiklikult, kes omakorda tutvustas nende PR tiimi tüdrukut Lisat, siis oli mul väga tore õhtu. Lisa on suur Eesti fänn, käinud siin 5x ja meil oli palju tuttavaid teemasid. Tutvusime ka Villadega seest, sisse lubati vaid sussidega, koos järelvaatajaga ning ilma söögi ja joogita. Olime villade terassil esimesed külalised ning sees polnud seal veel elatud aga esimesed bronnid olevat juba olemas suveks. Kui Villa Hortensia öö hind algas 15 000’st eurost siis ma ei tea mis tutika @Villa Sea Princess Nika öö hind võis olla. Aga äge, et elame siin päikese all inimestega, kes saavad endale sellist elu lubada 😊 Minuga ei tasu iial vaielda, et mõtetu maksta. Olen näinud nüüdseks nii palju mille eest ja miks inimesed maksavad ning ma ütlen – Sa saad seda mille eest Sa maksad!
Ma olin õhtuti nii väsinud, ning päeval tegemata jäänud reisimüügi töö (ega raha ei maga ja klient siiski ootab oma vastuseid), viis mind igal õhtul kell 22 tuppa.
Viimane ehk neljas päev algas, peale hommikusööki, kodu teega. Teekond taas 15 tundi pikk. Mali Lošinj – Zadar – Frankfurt – Warsaw – Tallinn.
See kõik oli nii väsitav aga ma olen nii tänulik, et sain sellise võimaluse. Kui silmi avardav, kui palju uusi kontakte, kui palju teadmiseid, kui palju head süüa-juua, kui palju naeratavaid ja lahkeid inimesi nende päevade jooksul oli. Loop korraldaja Roman küsis minult viimane õhtu, kas Eesti oleks valmis LOOP roadshowks, kas ma aitaksin teda õigete inimestega kokku!? Muidugi JA! Ta ei välistanud, et nende 2025 aasta mõni üritus võiks just Eestis toimuda. Meil on potentsiaali, meil on inimesi kellel on selline klientuur ja meil on ettevõtteid, kes ise oskavad elamusi pakkuda.
Kui minnes kartsin ma kõike – kuidas hakkama saan, kuidas kohale jõuan, mu inglise keel ei ole samuti perfektne, kuidas ma inimestega vabal ajal jutule saan. Naerata, ole ehe, tunne huvi, tunne kella ehk ole õigel ajal õiges kohas (sain ka selle kohta mitu head märkust, et olen alati kohal ja õigeaegselt) ning näe vaeva, et silma paista! Peale reisi ma ütlen – Julgeid saadab edu! Nii nagu mind! 😊
Minu esimene solo tripp läks rohkem kui korda! Elu aitäh, et võimalusi annad, julgus aitäh, et edasi kannad!
@Loop Luxuryfair ja Mali Lošinj, me kohtume kindlasti veel 😉
